30. septembril toimus Kuusalu koolis Kolga ning Kuusalu noortele mõeldud Osaluskohvik, kus arutati erinevaid päevakajalisi teemasid. Üritust korraldasid Kolga ja Kuusalu kooli õpilasesinduste liikmed. Osales 78 noort. Üritus oli sisukas ja andis palju tagasisidet.
Keskkonna teemadel selgus, et noored on teadlikud keskkonnaprobleemidest, kuid ei olda eriti kursis, kuidas ise olla loodussõbralikuma eluviisiga. Noortele väga meeldib mõte prügisorteerimisest ka koolis ning samuti kooli toidu taaskasutamisest. Hea on see, et paljud noored ja ka mitmed õpetajad kasutavad koolis käimiseks ratast või käiakse jalgsi.
Suvetöö teemadel selgus, et noored ei tea oma töövõimalusi vallas. Kuid tööpakkujalt oodatakse head palka, meeldivat töökeskkonda ning eakohast tööd. Kõige rohkem nähakse ja otsitakse töökuulutusi CV keskusest, Facebook’i grupist Kuusalu kuulutaja ning loetakse reklaame ka ühistranspordi peatustes.
Eesti keele teemadel usutakse, et eesti keel on jätkusuutlik, kuid siiski inglise keele poolt ohustatud. Vanemad peavad rääkima oma lastega korrektses eesti keeles, samuti peavad õpetajad jälgima oma keelekasutust. Noored soovivad, et eesti keel ei hääbuks ning on valmis selle jätkusuutlikuseks ka panustama.
Transpordi teemadel toodi välja pikk koolist kojusõidu aeg koolibussiga. Kuid bussipeatuste heaoluga ning bussiaegadega ollakse rahul.
Hariduseteemadel selgus, et koolides esineb koolikiusamist pigem õpilaste ja õpetajate vahel. Koolid on see-eest heas seisukorras ning paljude huviringi võimalustega. Väiksemad klassid teeksid õpilased ja õpetajad ühtsemaks. Paljud õpilased soovivad rohkem mitteformaalset õpet sotsiaalsemates ainetes. Samuti leitakse, et digivahendite kasutamine koolis on kurnav ning eelistatakse õppida õpikutest ja töövihikutest.
Osaluskohvikus toodi välja, et noored ja ka täiskasvanud tihtipeale ei adu prügisorteerimise vajalikkust, mille tõttu peaks sellest teemast rohkem rääkima. Koolis muidugi puudutatakse sorteerimise ja keskkonnasõbralikkuse teemasid, kuid noored ei võta seda tihtipeale piisavalt tõsiselt, et ka päriselt nii toimida. Kõige rohkem visatakse õpilaste poolt ära paberit, taarat ning toidujäätmeid ja -pakendeid. Koolides on olemas ka spetsiaalsed prügikastid taarale ning biojäätmetele, kuid vajalik oleks ka võimalus paberi ning plastprügi sorteerimiseks, sest koolipered on suured ja prügi tekib palju. Paljudes peredes ei sorteerita prügi, mille pärast võiksid just hakkajad noored tutvustada sorteerimisprintsiipe oma peredele või inimestele, kes teemaga niivõrd ei tegele.
Klaara Saar
Osaluskohviku projektijuht